Liftid saab sõidumeetodi järgi liigitada järgmiselt:
Veojõutõstukid: need liftid kasutavad auto üles-alla liigutamiseks terastrosside või -rihmade ja veoratta soonte vahelist hõõrdumist. See on praegu tavaline liftisõidumeetod.
Vahelduvvoolu liftid: liftid, mis kasutavad oma jõuna vahelduvvoolu asünkroonmootoreid. Veojõu meetodi alusel saab need jagada veel vahelduvvoolu ühe-kiirusega, vahelduvvoolu kahe-kiirusega, vahelduvpinge-reguleeritud kiiruse juhtimiseks ja vahelduvvoolu muutuva sagedusega-kiiruse juhtimiseks.
DC elevaatorid: Liftid, mis kasutavad alalisvoolumootoreid jõuallikana. Nende liftide nimikiirus on üldjuhul üle 2,00 m/s.
Hüdraulilised liftid: liftid, mis kasutavad vedeliku voolu juhtimiseks tavaliselt elektrilist pumpa, mille kolb liigutab autot üles ja alla.
Rack- ja hammasrattatõstukid: liftid, mille juhtsiinid on töödeldud nagideks ja hammasratastega haakuvad hammasrattad on paigaldatud autosse. Mootor paneb käigud pöörlema, liigutades autot üles-alla.
Kruvitõstukid: liftid, kus otseajamiga-lifti kolb on töödeldud ristkülikukujuliseks keermeks ja hüdrosilindri peale on paigaldatud suur tõukelaagriga mutter. Seejärel paneb mootor mutri reduktori (või rihma) kaudu pöörlema, tõstes või langetades seega autot.
Lineaarmootoritega käitatavaid lifte toidab otse lineaarmootor, mis välistab vajaduse vahepealsete ülekandemehhanismide, näiteks terastrosside järele. Liftide algusaegadel kasutati otsese jõuallikana aurumasinaid ja sisepõlemismootoreid, kuid need on praeguseks suures osas vananenud.
Klassifikatsioon kiiruse järgi: Liftidel ei ole ranget kiiruse klassifikatsiooni. Levinud klassifitseerimismeetodid on järgmised: Madala kiirusega-liftid: liftid, mille töökiirus on 1 m/s või vähem.
Keskmise -kiirusega liftid: liftid, mille töökiirus on 1 m/s kuni 2,5 m/s (v.a 2,5 m/s).
Kiir{0}}liftid: liftid, mille töökiirus on 2,5 m/s kuni 5,0 m/s (v.a. 5 m/s).
Kiir{0}}liftid: liftid, mille töökiirus on 5,0 m/s kuni 10,0 m/s (v.a 10 m/s).
Eriti{0}}kõrged liftid: liftid, mille töökiirus on 10,0 m/s või rohkem.
Klassifikatsioon eesmärgi ja struktuuri järgi: liftid saab masinaruumi asukoha järgi klassifitseerida masin{0}}ruumiliftiks ja masin-ruumita{2}}liftiks. Näiteks KONE MiniSpace™ väike masinaruumi lift on masinaruumi lift; KONE MonoSpace® masinaruum-vähem lifte ja Otis Elevatori GeN2 masinaruum-vähem lifte on masinaruumi-vähem lifte. Juhtimismeetodi alusel saab need jagada käepideme lülitite tööks, nuppude juhtimiseks, signaali juhtimiseks, kollektiivjuhtimiseks, paralleeljuhtimiseks ja rühmajuhtimiseks. Näiteks varajastes liftides, nagu 1924. aastal Tianjin Astori hotelli paigaldatud lift, kasutati käepideme lülitit.
